Pealkiri

  Minu arvates ei ole enamik tehnoloogiaid täielikult eetilised ega ebaeetilised. Pigem sõltub kõik sellest, milleks ja kuidas inimene neid kasutab. Samas leidub ka tehnoloogiaid, mille peamine eesmärk on kahju tekitamine ning mida peatakse ebaeetiliseks. Minu arust on hea näide AI. AI võib olla väga kasulik näiteks õppimise toetamiseks, info otsimiseks või probleemide lahendamiseks. Teisest küljest võib AI muutuda probleemseks kui seda kasutatakse nt teiste inimeste jälgimiseks, valeinfo loomiseks või petuskeemide loomiseks. Sellisel juhul ei ole tehnoloogia ise halb vaid probleem tekib eesmärgist ja kasutajast. On olemas ka tehnoloogiaid mis on ebaeetilised. Selleks on nt pahavara mis on loodud andmete varastamiseks või inimeste petmiseks. Sellise tehnoloogia mõte ongi tekitada kahju. Eetiliseks tehnoloogiaks saab pidada abivahendeid nagu ekraanilugejad või kõnesüntesaatorid. Need aitavad puuetega inimestel seadmeid kasutada, õppida, tööd teha ja mis kõige tähtsam, et saaks...

  Üheks suurimaks IT-turvariskiks pean õngitsuskirju ehk phishingut. See käib nii, et pettur üritab inimest meelitada vajutama kahtlasele lingile, sisestama paroole, pangakonto andmeid või muid isikuandmeid. Tihti näeb selline kiri või SMS välja väga usutav ja võib välja näha täpselt nagu pank, kullerfirma või riigiasutust oleks sulle selle saatnud. Andmeturbe komponendist koosneb turvalisus kolmest osast: tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Neid ei saa vaadata eraldi, sest kui üks osa on nõrk muutub kogu kaitse nõrgaks. Tehnoloogia poole pealt tuleks kasutada ikkagi emailide jaoks rämpsposti ja pahavaratõrjet, mis suudab ohtlikke kirju enne kasutajani jõudmist filtreerida. Samuti peaksid ettevõtetes olema kasutusel mitmeastmeline autentimine, tugevad paroolid ja paroolihaldurid. Kui kasutaja parool lekib aitab kaheastmeline autentimine vähendada kahju. Lisaks võiksid brauserid ja eposti süsteemid paremini hoiatada kahtlaste linkide ja võltslehtede eest. Phishingu puhul on kool...

  "The Art of Deception" on hea raamat mis räägib peamiselt manipulatsioonist ehk kuidas inimesed võivad olla suurim turvarisk igas ettevõttes. Raamatu autor Kevin Mitnick oli kunagi üks maailma tuntumaid häkkereid ja hiljem sai temast turvaekspert. See teebki raamatu huvitavaks, sest autor räägib teemast inimese vaatenurgast ja ta on ise neid meetodeid päriselt kasutanud. Raamatu kõige olulisem mõte on see, et kõige nõrgem koht ei ole arvuti ega tarkvara vaid inimene. Paljud inimesed arvavad, et häkkerid murravad sisse süsteemidesse ja ettevõtetesse ainult keeruliste programmide abil, kuid tegelikult kasutatakse sageli lihtsalt inimeste usaldust ära. Mitnick toob raamatus palju erinevaid näiteid olukordadest kus töötaja annab ise parooli või tähtsa informatsiooni välja, sest ründaja oskab hästi suhelda, usaldust tekitada ja inimesi ära kasutada. Mulle meeldis "The Art of Deception" raamatu juures kõige rohkem see, et see ei olnud kirjutatud liiga tehniliselt. P...

  Kas videomängud on ajaraiskamine? Videomängude kohta on inimestel väga erinevad arvamused. Tavaliselt vanem generatsioon arvab, et mängimine on lihtsalt aja raiskamine ja inimene võiks selle asemel teha midagi kasulikumat. Nooremad jälle arvavad, et mängud õpetavad uusi oskusi, aitab arendada mõtlemist ja aitab inimestel suhelda ning uusi tutvusi leida. Minu arvates sõltub kõik sellest, et mida ja kui palju inimene mängib. On inimesi kes veedavad mängudes liiga palju aega. Kui inimene mängib terve päeva ning jätab kooli, töö või muud kohustused tagaplaanile siis on see probleem. Omast käest tean, et mängud tekitavad sõltuvust eriti kui on pidevad uuendused või mingid rank süsteemid. Samuti on palju mänge mis tekitavad stressi ja viha. Sellisel juhul võib mängimine muutuda ikkagi ajaraiskamiseks ning mõjutada inimese tervist. Teisest küljest ei saa öelda, et kõik videomängud oleksid halvad. Tegelikult võivad need õpetada väga palju erinevaid oskusi. Näiteks arendavad paljud ...

  Tehisintellekt (TI) Eesti koolides TI on viimaste aastate üks kõige aktiivsemaid teemasid Eesti koolides. Esialgu kasutati seda rohkem uudishimu pärast siis nüüd kasutatakse AI tööriistu õppimisel, kodutöödes ja isegi õpetajate töös. Kõige tuntuimad TI on ChatGPT. Külla aga tekitab see küsimuse: kas TI muudab õppimise paremaks ja efektiivsemaks või teeb see õpilased lihtsalt laisemaks? Ühelt poolt on TI koolides väga kasulik. Õpilane saab kiiresti abi siis kui õpetajat või klassikaaslast käepärast ei ole ning eriti kasulik on see nendele kes ei julge kõigi ees abi küsida. Samuti võib TI seletada nt matemaatikaülesannet lihtsamalt või natukese teise külje alt kui õpetaja. Õpilased kasutavad seda ka ideede leidmiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Õpetajatele on TI suur abiline. Sellega saab koostada töölehti, tunnikontrolle ja kontrolltöid. Tänu TIle väheneb õpetajate koormus. Seega on TI nagu abiõpetaja kes aitab nii õpilast kui õpetajat. Samas on TI kasutamisel ka probleemid...

  Ajukiibid Ajukiibid kõlavad nagu midagi mis on ulmefilmist. Tegelikult kasutatakse juba neid praegu meditsiinis. Ajukiip on  aju arvuti liides mis ühendab inimese aju tehnoloogiaga nii, et nt erivajadustega inimesed saaksid kasutada arvutit, telefoni või mõnda muud nendele vajalikku seadet. Kõige tuntum nimi antud valdkonnas on Neuralink. Neuralinki eesmärk on arendada ajusse paigaldatavaid seadmeid mis aitaksid nt erivajadustega inimestel juhtida arvutit või teisi seadmeid ainult mõtte abil. Samas ei ole Neuralink ainus arendaja. Sarnaseid ajukiipe arendavad ka näiteks Synchron, Blackrock Neurotech. Synchroni lahendus on huvitav selle poolest, et nende seade pannakse ajju veresoonte kaudu mitte ajuoperatsiooniga. Praegu on peamiseks kasutus eesmärgiks meditsiin. Ajukiipide abil soovitakse ja loodetakse aidata inimesi kellel on nt liikumispuue, halvatus või isegi närvisüsteemi kahjustus. Kui inimene ei saa liigutada käsi või rääkida võib ajukiip anda talle võimaluse uu...

  Kuidas mitte sattuda pettuse ohvriks? Tänapäeval toimub kõik elu internetis: suhtlemine, ostmine, maksmine. See tähendab aga ka seda, et petturid on liikunud sinna kus inimesed kõige rohkem aega viidavad ehk telefoni, e-posti ja sotsiaalmeediasse. Pettuse ohvriks võib sattuda igaüks isegi noored kes istuvad igapäev nutiseadmes ja arvavad, et teavad kõike. Selleks, et mitte sattud petturi ohvriks pead enne maksmist või info jagamist rahulik mõtlema. Petturid püüavad tekitada kiiret reaktsiooni nt ütlevad Teie konto suletakse kohe, pakk ootab kinnitamist makse 2€, raha tuleb kiiresti üle kanda või ülihea investeerimisvõimalus on just praegu. Seetõttu kui sõnum või helistaja tekitab elevust või paanikat tasub korraks peatuda ja kontrollida, kas see on ikkagi päris. Kindlasti ka ei tohiks vajutada kahtlastele linkidele ega sisestada oma pangaandmeid, paroole või Smart-ID/Mobiil-ID PIN koode lehele kuhu jõudsid sõnumi või helistaja kaudu. Pank ja politsei jm asutused ei küsi kun...

IT tugilahendused Eestis on minu arust väga oluline. Nägemis-, liikumis- või muude puuetega inimese jaoks ei ole ekraanilugeja, eriklaviatuur, punktkirjamonitor või lülitisüsteem lihtsalt mugav lisaseade, vaid ikkagi vahend mis võimaldab õppida, töötada ja kõige tähtsam on üldse, et nemad saaksid tunda ennast kui ikkagi tavalist inimest ja ühiskonnas osaleda. Kui mina oleksin Eestis selle valdkonna (IT-tugilahendused) otsustaja siis peaks esimene mõte olema ligipääsetavus. Inimesel peab olema võimalik kasutada seadmeid ja digiteenuseid sõltumata sellest mis puudega ta on. Nagu me kõik oleme kuulnud, et Eesti on digiriik. Kui riiki ennast digiriigiks nimetada siis peavad kõik inimesed saama sellest ka osa. Arvan, et IT-tugilahenduste korraldamine peab olema mitme valdkonna ühine koostöö ja vastutus. See ei ole ainult ju IT teema, sest eesmärk ei ole lihtsalt seadmeid jagada. See on ka sotsiaalvaldkonna, hariduse, tööelu ja kommunikatsiooni küsimus. Näiteks pimedale inimesele ekraani...