Pealkiri

  Kas videomängud on ajaraiskamine? Videomängude kohta on inimestel väga erinevad arvamused. Tavaliselt vanem generatsioon arvab, et mängimine on lihtsalt aja raiskamine ja inimene võiks selle asemel teha midagi kasulikumat. Nooremad jälle arvavad, et mängud õpetavad uusi oskusi, aitab arendada mõtlemist ja aitab inimestel suhelda ning uusi tutvusi leida. Minu arvates sõltub kõik sellest, et mida ja kui palju inimene mängib. On inimesi kes veedavad mängudes liiga palju aega. Kui inimene mängib terve päeva ning jätab kooli, töö või muud kohustused tagaplaanile siis on see probleem. Omast käest tean, et mängud tekitavad sõltuvust eriti kui on pidevad uuendused või mingid rank süsteemid. Samuti on palju mänge mis tekitavad stressi ja viha. Sellisel juhul võib mängimine muutuda ikkagi ajaraiskamiseks ning mõjutada inimese tervist. Teisest küljest ei saa öelda, et kõik videomängud oleksid halvad. Tegelikult võivad need õpetada väga palju erinevaid oskusi. Näiteks arendavad paljud ...

  Tehisintellekt (TI) Eesti koolides TI on viimaste aastate üks kõige aktiivsemaid teemasid Eesti koolides. Esialgu kasutati seda rohkem uudishimu pärast siis nüüd kasutatakse AI tööriistu õppimisel, kodutöödes ja isegi õpetajate töös. Kõige tuntuimad TI on ChatGPT. Külla aga tekitab see küsimuse: kas TI muudab õppimise paremaks ja efektiivsemaks või teeb see õpilased lihtsalt laisemaks? Ühelt poolt on TI koolides väga kasulik. Õpilane saab kiiresti abi siis kui õpetajat või klassikaaslast käepärast ei ole ning eriti kasulik on see nendele kes ei julge kõigi ees abi küsida. Samuti võib TI seletada nt matemaatikaülesannet lihtsamalt või natukese teise külje alt kui õpetaja. Õpilased kasutavad seda ka ideede leidmiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Õpetajatele on TI suur abiline. Sellega saab koostada töölehti, tunnikontrolle ja kontrolltöid. Tänu TIle väheneb õpetajate koormus. Seega on TI nagu abiõpetaja kes aitab nii õpilast kui õpetajat. Samas on TI kasutamisel ka probleemid...

  Ajukiibid Ajukiibid kõlavad nagu midagi mis on ulmefilmist. Tegelikult kasutatakse juba neid praegu meditsiinis. Ajukiip on  aju arvuti liides mis ühendab inimese aju tehnoloogiaga nii, et nt erivajadustega inimesed saaksid kasutada arvutit, telefoni või mõnda muud nendele vajalikku seadet. Kõige tuntum nimi antud valdkonnas on Neuralink. Neuralinki eesmärk on arendada ajusse paigaldatavaid seadmeid mis aitaksid nt erivajadustega inimestel juhtida arvutit või teisi seadmeid ainult mõtte abil. Samas ei ole Neuralink ainus arendaja. Sarnaseid ajukiipe arendavad ka näiteks Synchron, Blackrock Neurotech. Synchroni lahendus on huvitav selle poolest, et nende seade pannakse ajju veresoonte kaudu mitte ajuoperatsiooniga. Praegu on peamiseks kasutus eesmärgiks meditsiin. Ajukiipide abil soovitakse ja loodetakse aidata inimesi kellel on nt liikumispuue, halvatus või isegi närvisüsteemi kahjustus. Kui inimene ei saa liigutada käsi või rääkida võib ajukiip anda talle võimaluse uu...

  Kuidas mitte sattuda pettuse ohvriks? Tänapäeval toimub kõik elu internetis: suhtlemine, ostmine, maksmine. See tähendab aga ka seda, et petturid on liikunud sinna kus inimesed kõige rohkem aega viidavad ehk telefoni, e-posti ja sotsiaalmeediasse. Pettuse ohvriks võib sattuda igaüks isegi noored kes istuvad igapäev nutiseadmes ja arvavad, et teavad kõike. Selleks, et mitte sattud petturi ohvriks pead enne maksmist või info jagamist rahulik mõtlema. Petturid püüavad tekitada kiiret reaktsiooni nt ütlevad Teie konto suletakse kohe, pakk ootab kinnitamist makse 2€, raha tuleb kiiresti üle kanda või ülihea investeerimisvõimalus on just praegu. Seetõttu kui sõnum või helistaja tekitab elevust või paanikat tasub korraks peatuda ja kontrollida, kas see on ikkagi päris. Kindlasti ka ei tohiks vajutada kahtlastele linkidele ega sisestada oma pangaandmeid, paroole või Smart-ID/Mobiil-ID PIN koode lehele kuhu jõudsid sõnumi või helistaja kaudu. Pank ja politsei jm asutused ei küsi kun...

IT tugilahendused Eestis on minu arust väga oluline. Nägemis-, liikumis- või muude puuetega inimese jaoks ei ole ekraanilugeja, eriklaviatuur, punktkirjamonitor või lülitisüsteem lihtsalt mugav lisaseade, vaid ikkagi vahend mis võimaldab õppida, töötada ja kõige tähtsam on üldse, et nemad saaksid tunda ennast kui ikkagi tavalist inimest ja ühiskonnas osaleda. Kui mina oleksin Eestis selle valdkonna (IT-tugilahendused) otsustaja siis peaks esimene mõte olema ligipääsetavus. Inimesel peab olema võimalik kasutada seadmeid ja digiteenuseid sõltumata sellest mis puudega ta on. Nagu me kõik oleme kuulnud, et Eesti on digiriik. Kui riiki ennast digiriigiks nimetada siis peavad kõik inimesed saama sellest ka osa. Arvan, et IT-tugilahenduste korraldamine peab olema mitme valdkonna ühine koostöö ja vastutus. See ei ole ainult ju IT teema, sest eesmärk ei ole lihtsalt seadmeid jagada. See on ka sotsiaalvaldkonna, hariduse, tööelu ja kommunikatsiooni küsimus. Näiteks pimedale inimesele ekraani...

 NVIDIA vs AMD graafikakaardid, kumba valida? Kui endale arvutit ehitad on üks olulisemaid otsuseid ja minu arust ka raskemaid just graafikakaardi valik ning siin tekib alati küsimus: kas valida NVIDIA või AMD? Mõlemad ettevõtted toodavad ju väga häid graafikakaarte. Mõlemal on omad tugevused, kuid sobiv valik sõltub sellest, milleks arvutit kasutatakse. Kui rääkida sellest, miks inimesed üldse graafikakaarti ostavad siis peamiseks põhjuseks on mängude jaoks aga samas on ka neid kes vajavad graafikakaarti 3D tööks, videotöötluseks või renderdamiseks. Mängurid tahavad ilusat pilti ja kõrget kaadrisagedust (FPS) samas kui disainerid ja loojad vajavad video ja 3D jaoks stabiilsust ja võimast arvutusvõimsust.  Mängurite jaoks on oluline eelkõige FPS ja pildikvaliteet. Kui eesmärk on mängida 1080p või 1440p resolutsioonis ning saada võimalikult hea kaart mõistliku raha eest siis on AMD väga hea valik. AMD kaardid pakuvad paremat hinna ja jõudluse suhet. NVIDIA tugevus tuleb rohkem ...