Pealkiri

 NVIDIA vs AMD graafikakaardid, kumba valida? Kui endale arvutit ehitad on üks olulisemaid otsuseid ja minu arust ka raskemaid just graafikakaardi valik ning siin tekib alati küsimus: kas valida NVIDIA või AMD? Mõlemad ettevõtted toodavad ju väga häid graafikakaarte. Mõlemal on omad tugevused, kuid sobiv valik sõltub sellest, milleks arvutit kasutatakse. Kui rääkida sellest, miks inimesed üldse graafikakaarti ostavad siis peamiseks põhjuseks on mängude jaoks aga samas on ka neid kes vajavad graafikakaarti 3D tööks, videotöötluseks või renderdamiseks. Mängurid tahavad ilusat pilti ja kõrget kaadrisagedust (FPS) samas kui disainerid ja loojad vajavad video ja 3D jaoks stabiilsust ja võimast arvutusvõimsust.  Mängurite jaoks on oluline eelkõige FPS ja pildikvaliteet. Kui eesmärk on mängida 1080p või 1440p resolutsioonis ning saada võimalikult hea kaart mõistliku raha eest siis on AMD väga hea valik. AMD kaardid pakuvad paremat hinna ja jõudluse suhet. NVIDIA tugevus tuleb rohkem ...

  Veebilehtede kasutatavus on üks olulisemaid tegureid mis määrab ära kas kasutaja hakkab seda rohkem kasutama ja kas on positiivne kogemus või jääb ühekordseks kasutuseks ehk negatiivseks kogemuseks. Hea kasutatavus tähendab seda, et leht on lihtne, loogiline ja koheselt arusaadav. Minu arust on positiivseks otsingumootoriks just Google. Selle lehe kasutatavus on väga hea, lihtne ning koheselt selge. Avalehel vaatab vastu koheselt sulle ainult otsingukast. Kasutaja ei pea mõtlema, et kuhu peab nüüd vajutama või mida teha. See vastab hästi Jakob Nielseni peamistele komponentidele nagu tõhusus, õpitavus ja rahulolu. Arvan, et isegi inimene kes pole varem arvutit väga palju kasutanud saaks üpriski kiiresti aru, et kuidas Google töötab. Lisaks töötab see kiiresti ja annab tulemused koheselt mis teeb kasutajakogemuse meeldejäävaks.  ( https://www.google.com/) Negatiivse näitena võib tuua mõne keerulise ja ülekoormatud veebipoe näiteks Temu. Sellel lehel on liiga palju inform...

  Tarkvaraarendus ei tähenda ainult koodi kirjutamist, vaid ka seda, et kuidas seda tehakse ja kuidas sellega raha teenitakse. Ubuntu Linux on üks tuntumaid vaba tarkvara projekte. Selle puhul on huvitav vaadata nii arendusmudelit kui ka ärimudelit ehk arendust ja müüki. Ubuntu tarkvara ei tehta korraga valmis vaid seda arendatakse pidevalt väikeste sammudena. Ubuntu puhul on seda hästi näha regulaarsetes versioonides, mis ilmuvad umbes iga poole aasta tagant. Iga uus versioon toob kaasa parandusi, uusi funktsioone ja turvauuendusi. Lisaks osaleb arenduses palju inimesi üle maailma. Suureks plussiks on paindlikkus. Kui kasutajatel tekib probleeme või uusi ideid saab neid üsna kiiresti lahendada või uuendada. Samas on ka miinuseid nt kuna arendajaid on palju ja nad asuvad eri kohtades võib koostöö olla keerulisem. Ärimudeli poole pealt on Ubuntu samuti huvitav. Kuna tegemist on tasuta tarkvaraga, siis ei teenita raha selle müügist nagu traditsioonilise tarkvara puhul. Selle as...

Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright artiklist jääb mulje, et Moglen uskus päris tugevalt, et vaba tarkvara muudab senist arusaama autoriõigusest. Tema mõte oli, et inimesed loovad tarkvara koos, jagavad seda üksteistega vabalt ja enam ei sõltuta omaniku kontrolli pärast. Minu arvates läks tal üks asi väga täppi. See mõte, et avatud lähtekoodiga tarkvara muutub päriselt oluliseks. Tänapäeval on avatud lähtekood igal pool olemas ja seda kasutavad isegi suured tehnoloogiaettevõtted. Nii et selles mõttes oli Moglen oma ajast ees ja nägi või arvas õigesti, et inimeste koostööl põhinev tarkvaraarendus hakkab tulevikus suurt rolli mängima. Samuti oli õigus, et inimesed on tõesti valmis looma ja jagama tarkvara ka nii, et selle peamine eesmärk ei ole raha teenida. Üks kõige ekslikum väide kus ta rääkis autoriõiguse surmast. Praegu ei ole autoriõigus ju tegelikult kuhugi kadunud. Autoriõigused on endiselt olemas ja väga tähtis teema aga lihtsalt avatud tarkvara puhul ...

Juhitüübid ITs: Elon Musk ja Markus Villig IT maailmas ei määra edu ainult hea tehnoloogia vaid väga palju sõltub ka sellest, et milline inimene seda ettevõtet juhib. Erinevad juhid kasutavad erinevaid juhitüüpe ning see mõjutab töötajaid, töökultuuri kui ka ettevõtte tulemusi. Minu arust on hea võrrelda kahte tuntut IT juhti Elon Muski ja Markus Villigut. Elon Musk on minu arvates pigem väga tugev ja nõudlik juht. Ta seab suuri eesmärke ja tahab, et asjad liiguksid kiiresti edasi ning, et kõik tema ümber areneksid. Muski sugune juht sobib hästi olukordadesse kus on vaja teha julgeid otsuseid. Ise olen vaadanud tema kohta dokumentaale ning nendest on välja tulnud arusaam, et ta seab töötajatele väga kõrgeid eesmärke ning ootab neilt alati maksimaalset pingutust. Töötajate vaatest näen, et selline stiil võib töötajatele olla päris kurnav. Musk esindab just ülemuse juhitüüpi kes tahab väga selgelt tulemust näha ja näidata teistele oma võimu. (https://jupiter.err.ee/1609330542/elon-muski-...

  Klassikaline ülikooliharidus annab pigem tugevama teoreetilise baasi. See on eriti oluline näiteks IT süsteemide administraatori töös kus on vaja aru saada võrkudest, OSist, turvalisusest ja süsteemide ülesehitusest tervikuna. Ülikooliharidus õpetab ka analüütilist mõtlemist ja probleemide lahendamist mis on IT valdkonnas tähtis. Muidugi teisest küljest võib probleem tekkida siis kui ülikooli õpe jääb liiga teoreetiliseks. Õpilane võib küll teada kuidas teoreetiliselt midagi töötab kuid tal puudub kogemus nt kuidas servereid päriselt seadistada, kasutajaid hallata või probleeme lahendada. Rakenduskõrgharidus ja kutsekõrgharidus on rohkem praktilise suunaga. Õppimine on sageli projektipõhine ning keskendub konkreetsetele oskustele mida saab tööl kohe rakendada. Rakenduskõrgharidus ja kutsekõrgharidus taustaga lõpetajad on tööandjate jaoks hea saak, sest tavaliselt nad suudavad kiiremini tööprotsessi sisse elada. Samas võib nende nõrkuseks olla väiksem teadmine teooriast ning sel...