E-ITSPEA 13

IT tugilahendused Eestis on minu arust väga oluline. Nägemis-, liikumis- või muude puuetega inimese jaoks ei ole ekraanilugeja, eriklaviatuur, punktkirjamonitor või lülitisüsteem lihtsalt mugav lisaseade, vaid ikkagi vahend mis võimaldab õppida, töötada ja kõige tähtsam on üldse, et nemad saaksid tunda ennast kui ikkagi tavalist inimest ja ühiskonnas osaleda.

Kui mina oleksin Eestis selle valdkonna (IT-tugilahendused) otsustaja siis peaks esimene mõte olema ligipääsetavus. Inimesel peab olema võimalik kasutada seadmeid ja digiteenuseid sõltumata sellest mis puudega ta on. Nagu me kõik oleme kuulnud, et Eesti on digiriik. Kui riiki ennast digiriigiks nimetada siis peavad kõik inimesed saama sellest ka osa.

Arvan, et IT-tugilahenduste korraldamine peab olema mitme valdkonna ühine koostöö ja vastutus. See ei ole ainult ju IT teema, sest eesmärk ei ole lihtsalt seadmeid jagada. See on ka sotsiaalvaldkonna, hariduse, tööelu ja kommunikatsiooni küsimus. Näiteks pimedale inimesele ekraanilugeja võimaldamine peab olema alati võimalik ja toetatud, sest see võib määrata, kas ta saab õppida koolis, teha tööd või kasutada riigi e-teenuseid ja tunda ennast kui ühiskonda kuuluvana.

Rahastuse osas arvan, et riik peaks selliseid lahendusi toetama palju rohkem. Paljud tugitehnoloogiad on väga kallid näiteks punktkirjamonitorid või professionaalsed ekraanilugejad on lisakulu ning puudega inimese jaoks liiga kallis. Kui anutud abivahendid on vajalikud õppimiseks, töötamiseks või lihtsalt elamiseks peab riik või kohalik omavalitsus katma suurem osa kulust.

Muidugi tuleks uurida ka tasuta lahendusi. Riik võiks toetada ka eestikeelse kõne ja ligipääsetava tarkvara arendamist, sest just mitte olev keeleline tugi on Eesti jaoks suur probleem. Tarkvara peaks oskama hästi ette lugeda või tõlkida nt inglise keelt eesti keeleks.

Näen ka, et lisaks rahastusele on vaja koolitust. Ainult seadme ostmisest ju ei piisa kui inimene ei oska seda kasutada. Eestis peaks olema mingid tugilahenduste spetsialistid kes aitavad valida õige seadme, aitab seadistada ning õpetab seda kasutama.

Kokkuvõttes tuleks IT-tugilahendusi käsitleda Eestis eelkõige kui erivajadusega inimese abivahendina, mitte lihtsalt tavalist IT kaupa. Need lahendused annavad inimestele võimaluse õppida, töötada, suhelda ja olla iseseisvamad. Kui Eesti tahab olla päriselt digiriik peab ligipääsetavus olema kõigile.

(https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_13:_Teistmoodi_IT)