Pealkiri

  Ärivaraline litsents (EULA; suletud lähtekood) Ärivaraline litsents tähendab seda, et tarkvara kood on suletud ja kasutajal ei ole õigust seda muuta ega edasi jagada. Tavaliselt on see peamine valik suurte tarkvarafirmade puhul. Selle plussiks on kontroll kus arendaja või ettevõte hoiab täielikku kontrolli oma toote üle ning saab seda müüa ja kaitsta teiste eest. Muidugi miinuseks on see, et inimesed ei saa projekti arendusse panustada. See võib aeglustada uuenduste tegemist ja kasutajad sõltuvad ainult arendajast. Kui arendus ükshetk peatub võib tarkvara lihtsalt kasutuks muutuda. (https://www.icertis.com/contracting-basics/the-importance-of-the-end-user-license-agreement/, https://www.servicenow.com/products/it-asset-management/what-is-eula.html)   GNU GPL (tugev copyleft) GNU GPL on avatud lähtekoodiga litsents mis nõuab, et kõik tuletatud tööd oleksid samuti avatud ja sama litsentsi all. See tähendab seda, et kui keegi muudab sinu loodud koodi peab ta oma m...

  Kõige paremini toimiv WIPO intellektuaalomandi komponent on minu arvates autoriõigus, sest see on kõige arusaadavam. Kui lood midagi ise nt kirjutad teoseid, teed pilte, videoid või muusikat siis on see sinu looming ning sina oled selle autor. Tänu autoriõigusele ei saa teised sinu loomingut vabalt kasutada. Tänapäeval kus suuremosa inimestest kasutab internetti on see eriti oluline, sest muidu oleks väga lihtne kellegi teise tööd lihtsalt enda omana kasutada. Minu meelest on autoriõiguste teema enamikule arusaadav. (https://www.riigiteataja.ee/akt/810714, https://eau.org/mis-on-autorioigus/)   Arvan, et patendisüsteemi tuleks natukene muuta, sest seal toimub liiga palju etappe ja võtab liiga kaua aega. On juhtumeid kus inimesed tahavad oma leiutisele kiiresti patenti saada aga reaalsuses võtab see protsess lihtsalt liiga kaua aega. Esiteks pead väga põhjalikult ära kirjeldama oma leiutise. Seejärel tuleb patenditaotlus esitada esialgsesse ekspertiis kus kontrollitak...

  Internetis suhtlemine on aastatega palju muutunud, kuid osad netiketikäsud on endiselt väga olulised ja kasutatavad ka tänapäeval. Reegel mida pean oluliseks on, et (Teisel pool on ka inimene) . Sotsiaalmeedias on tänapäeval väga lihtne kirjutada kellegile halvasti ja suuremosa ajast ei näe lugeja kes seda päriselt kirjutas ehk tagajärgi tihti ei ole. Tänapäeval on see üks suurimaid probleeme. Sotsiaalmeedia on täis inimesi kes kirjutavad enda arust humoorikaid arvamusi. Näiteks TikTokis on kõige rohkem tähelepanu või ragebait kommentaare mille eesmärk ongi teisi vihale ajada. Inimesed unustavad, et ekraani teisel poolel on päris inimene ning mõnele võivad sellised kommentaarid haiget teha. Reegel mis minu arvates on tänapäeval osaliselt oma tähtsuse kaotanud on, et ( Ole teiste vigade suhtes andestav) . Varem olid ajad kus internet oli väiksema seltskonna jututuba ehk inimesed suhtlesid rohkem oma grupi vestlustes. Seal toimus ikkagi viisakas suhtlemine ja ka üksteiste aita...

 Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis Jälgimiskapitalism tähendab ärimudelit kus kasutajate andmeid kogutakse ja analüüsitakse pigem kasumi teenimiseks. Digiaedik viitab aga olukorrale kus kasutajate valikud on suunatud või piiratud keskkondade kaudu. Eesti on tuntud kui digiriik meil on mobiil-ID, Smart-ID, e-valimised jpm. Riigi tasandil on digiteenused tugevalt arenenud. Riigi infosüsteemid on suhteliselt läbipaistvad ja kasutajate jaoks usaldusväärsed. Muidugi toimub suur osa avalikust arutelust suurte tehnoloogiaettevõtete platvormide keskkonnas. Sotsiaalmeedia ja otsingumootorid koguvad kasutajate andmeid ning kuvavad personaliseeritud sisu ja reklaame. Samas Eesti meediakanalid sõltuvad sotsiaalmeediast, et suunata liiklust oma portaalidesse.  Must stsenaarium Kui tulevikus tuleks must stsenaarium ja avalik arutelu läheks  täielikult suurte tehnoloogiaettevõtete kontrolli alla siis kasutajate andmete kogumine suureneks ning arvatavasti hakatakse kasutajaid mõjuta...