Pealkiri

  Kõige paremini toimiv WIPO intellektuaalomandi komponent on minu arvates autoriõigus, sest see on kõige arusaadavam. Kui lood midagi ise nt kirjutad teoseid, teed pilte, videoid või muusikat siis on see sinu looming ning sina oled selle autor. Tänu autoriõigusele ei saa teised sinu loomingut vabalt kasutada. Tänapäeval kus suuremosa inimestest kasutab internetti on see eriti oluline, sest muidu oleks väga lihtne kellegi teise tööd lihtsalt enda omana kasutada. Minu meelest on autoriõiguste teema enamikule arusaadav. (https://www.riigiteataja.ee/akt/810714, https://eau.org/mis-on-autorioigus/)   Arvan, et patendisüsteemi tuleks natukene muuta, sest seal toimub liiga palju etappe ja võtab liiga kaua aega. On juhtumeid kus inimesed tahavad oma leiutisele kiiresti patenti saada aga reaalsuses võtab see protsess lihtsalt liiga kaua aega. Esiteks pead väga põhjalikult ära kirjeldama oma leiutise. Seejärel tuleb patenditaotlus esitada esialgsesse ekspertiis kus kontrollitak...

  Internetis suhtlemine on aastatega palju muutunud, kuid osad netiketikäsud on endiselt väga olulised ja kasutatavad ka tänapäeval. Reegel mida pean oluliseks on, et (Teisel pool on ka inimene) . Sotsiaalmeedias on tänapäeval väga lihtne kirjutada kellegile halvasti ja suuremosa ajast ei näe lugeja kes seda päriselt kirjutas ehk tagajärgi tihti ei ole. Tänapäeval on see üks suurimaid probleeme. Sotsiaalmeedia on täis inimesi kes kirjutavad enda arust humoorikaid arvamusi. Näiteks TikTokis on kõige rohkem tähelepanu või ragebait kommentaare mille eesmärk ongi teisi vihale ajada. Inimesed unustavad, et ekraani teisel poolel on päris inimene ning mõnele võivad sellised kommentaarid haiget teha. Reegel mis minu arvates on tänapäeval osaliselt oma tähtsuse kaotanud on, et ( Ole teiste vigade suhtes andestav) . Varem olid ajad kus internet oli väiksema seltskonna jututuba ehk inimesed suhtlesid rohkem oma grupi vestlustes. Seal toimus ikkagi viisakas suhtlemine ja ka üksteiste aita...

 Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis Jälgimiskapitalism tähendab ärimudelit kus kasutajate andmeid kogutakse ja analüüsitakse pigem kasumi teenimiseks. Digiaedik viitab aga olukorrale kus kasutajate valikud on suunatud või piiratud keskkondade kaudu. Eesti on tuntud kui digiriik meil on mobiil-ID, Smart-ID, e-valimised jpm. Riigi tasandil on digiteenused tugevalt arenenud. Riigi infosüsteemid on suhteliselt läbipaistvad ja kasutajate jaoks usaldusväärsed. Muidugi toimub suur osa avalikust arutelust suurte tehnoloogiaettevõtete platvormide keskkonnas. Sotsiaalmeedia ja otsingumootorid koguvad kasutajate andmeid ning kuvavad personaliseeritud sisu ja reklaame. Samas Eesti meediakanalid sõltuvad sotsiaalmeediast, et suunata liiklust oma portaalidesse.  Must stsenaarium Kui tulevikus tuleks must stsenaarium ja avalik arutelu läheks  täielikult suurte tehnoloogiaettevõtete kontrolli alla siis kasutajate andmete kogumine suureneks ning arvatavasti hakatakse kasutajaid mõjuta...

    Üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult: Meedia kanaleid on palju aga oluline on ka see, et kuidas sisu veebikeskkonnas esitatakse. ERR tugevuseks on eelkõige selge ja kompaktne ülesehitus. Veebilehe avamisel on kohe näha värskeid uudised ning navigatsiooniriba võimaldavad ühe klikiga liikuda soovitud sektsiooni. Alammenüü on loogiliselt ülesehitatud ning teemad on selgelt eristatud, mis muudab keskkonna kasutajasõbralikuks. Kompaktsus on meediakanali põhiline ja tähtsaim osa, sest inimesed soovivad kasutajasõbralikkust, kui võtta lahti (https://www.err.ee) siis on näha kohe uudiseid, ülevalt menüüst on näha koheselt ka navigatsiooniriba, et minna vajadusel ainult ühe klõpsuga ka teisele lehele. Alumine menüü on ilusti välja toodud erinevate teemadega, lihtsalt klikka ja sind viiakse õigesse kohta. Minu jaoks on tähtis ka see, et rakenduse või veebilehe avamisel ei tekiks mingeid mõtetuid reklaame kus pead ootama 5 sek, et see kinni panna. Järjekordselt näitab, ...

  Tänasele netikasutajale ikka veel tuttav Tänapäeval avame pilte, videoid, veebilehtesi ja palju muud ning lisame vajalikud failid pilve hoiule. Need samad failid on vajadusel ka paari sekundiga võimalik saata teisele poole maailma. Muidugi ennem veebi tulekut ehk aastat 1991 oli internet hoopis teistsugune kus kõige suuremaks probleemiks oli kasutajasõbralikkus ja mõeldud peamiselt teadlastele ning ülikoolidele. Õnneks loodi   aastal 1971 File Transfer Protocol (FTP). FTP loodi ajal kus arvutid olid suured ja pigem kallid ning keegi ei osanud mõelda, et erinevatest kohtadest saaks kuidagi arvutite vahel faile jagada üle võrgu. FTP pakkus lahenduse, kus esimest korda oli võimalik saata faile ühest masinat teise üle võrgu. Tegemist oli suure edasihüppega infotehnoloogia maailmas kus teadlased said jagada andmeid ja ülikoolid vahetada dokumente ilma füüsiliste andmekandjateta. See tähendas, et arvutid ei olnud enam üksikud suured masinad, vaid said omavahel andmeid vahetada. ...

  Revolutsioon IT-maastikul: IT ajalugu on täis ideid, läbikukkumisi ja revolutsioone ning üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul on minu arust, kui World Wide Web (WWW) muudeti aastal 1993 avalikuks ja tasuta kasutatavaks. WWW ei jäänud enam ainult teadlastele kasutuseks vaid ka tavalised inimesed said WWWle ligi. WWW lõi aluse otsingumootoritele, sotsiaalmeediale ja e-postile mida me kõik tänapäeval kasutame ja vajame, et ühiskond töötaks. ( https://home.cern/news/news/computing/world-wide-web-35 , https://home.cern/science/computing/birth-web , https://www.britannica.com/topic/World-Wide-Web )   Põrus, sest ajast ees: Tol ajal enda ajast ees oli Second life videomäng kus said elada enda poolt kujundatud ja soovitud elu virtuaalmaailmas. Aasta oli 2003 kui see mäng avaldati ja sisaldas virtuaalelu kus said osta virtuaalset kinnisvara, leida tööd ja kogeda meelelahutust. Second life põrus tol ajal, sest internet oli aeglane, tehnoloogia ei olnud veel ni...